Valgusel on mitu nime.

Autorist:
Eeva Park on luuletaja, prosaist ja tõlkija. Tal on seni ilmunud neli romaani, viis novellikogu ja viis luulekogu. Tema teosed on pälvinud auhindu ja neid on tõlgitud inglise, leedu, norra, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelde.

The post Hundirattas (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

Päiv Dengo (s. 1990) on luuletaja, kelle hääl ja stiil on paljudele tuttav TarSlämmi ja luuleprõmmu lavadelt. Päiv tuli 2017. ja 2022. aastal TarSlämmi võitjaks ja oli luulevideoga „Omadele ja muudele“ Tartu esindaja rahvusvahelisel luulevõistlusel Slam-O-Vision, kus saavutas III koha. Päiv Dengo luuletusi on ilmunud Värskes Rõhus ja Postimehes ning neid saab kuulata TarSlämmi Youtube’i kanalil. Luuletajast on loodud poeetiline dokumentaalfilm “Nagu oleks suvi, aga tegelikult on suva” (režissöör Baran Ismail Ulas, 2023). „Kilpkonn üheks päevaks“ on Päiv Dengo esimene raamat.

The post Kilpkonn üheks päevaks (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

Mari-Liis Müürsepp (s. 1991) on luuletaja, novellikirjanik, kriitik, copywriter ja
toimetaja. Tema luuletusi, novelle, päevikutekste ja arvustusi on avaldanud
ajakirjad Värske Rõhk, Vikerkaar, Looming ja Edasi ning ajalehed Sirp ja Eesti
Ekspress. Lisaks võib Müürsepa jutte leida kogumikest „Eesti novell” (2018,
2024, 2025) ning „Edasi novell” (2022).
Autoril on seni ilmunud luulekogud „Paradoksid”, „Blondiine armastav mees”
ja „Strippari pisarad” ning novellikogu „Jäävad ainult silmad”. Novell „Ainult
fännid” oli 2023. aastal Tuglase novelliauhinna nominent, novelli „Elajad“
põhjal tehti 2021. aastal samanimeline lühifilm (režissöör Raoul Kirsima).
Mari-Liis Müürsepp on 2022. ja 2025. aasta Eesti meister luuleprõmmus ning
esineb oma luulega tihti nii Eestis kui ka välismaal.

The post Keegi hingab (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

murca tekste on varem ilmunud Vikerkaares, Müürilehes, Sirbis ja ajakirjas Värske Rõhk. Valdavalt on ta tuntust kogunud lavaluuletajana – prõmmudel on ta osalenud üle kümne aasta ja tõusnud kõrgetele kohtadele, võitis 2023. aastal TarSlämmi ning on mitu korda Eesti luuleslämmi finaali jõudnud. Iga-aastase kirjutamise väljakutse raames on murcal tavaks saanud etteantud teemadel iga päev üks luuletus kirjutada – nii said alguse ka paljud selle kogumiku tekstid.

The post Kaks hunti (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

Käesoleva raamatu eelviimane novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ võitis niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Kirjaniku tutvustus:

Aliis Aalmann (s. 1995) on kirjanik, kes ühendab oma loomingus sujuvalt rahvaluule ja 1990ndate põlvkonna elukogemuse, põimides seeläbi ühte naiste lood nõidadest barbideni. Temalt on seni ilmunud kaks luulekogu – „Verihaljas“ (Kultuurileht, 2021) ja „Väe võim“ (Tuum, 2023). „Verihaljas“ pälvis Betti Alveri kirjandusauhinna ning „Väe võim“ Gustav Suitsu luulepreemia. 2025. aastal võitis Aalmann Linnujämmi luulekonkursi, lisaks esineb ta sageli luuleprõmmudel, kus on korduvalt Eesti võistluse finaali pääsenud. Ta on õppinud eesti ja soome-ugri keeleteadust ning tegeleb ka maalimisega.

Aliis Aalmanni novellid on ilmunud ajakirjades Värske Rõhk, Looming ja Vikerkaar, kogumikus „Armastus pärast ja teisi lugusid“ (2021) ja „Eesti novell“ (2024, 2025). 2024. aastal võitis ta novelliga „Mina ei käinud siis veel koolis“ niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.

The post Kes aias (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

Berit Petolai on väikeses Meoma külas elav luuletaja, kirjutav korilane ja kolme tütre ema. Beritilt on ilmunud luulekogu “Meoma ümisevad tuuled” (Verb, 2019), tema tekste on avaldatud ajakirjades Looming ja Värske Rõhk, ajalehtedes Müürileht ja Sirp, kogumikes „Metsik sõna” (2016), „Armastuse planeet” (2022) ja metsaluule antoloogias „Südames laulavad metsad” (2024). 2017. aasta kevadel pälvis Berit debüüdiauhinna „Esimene samm” ja tema esikkogu valiti üheks Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks. 2021. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „Tõnkadi-lõnk” eest.

Berit Petolai loomingus jääb kõlama lihtsa ja vahetu mõtiskleja ning askeldaja, loodusega tihedalt üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Aeg ja kulgemine, inimlikud pidepunktid ajapöörises, koovad tiheda koe, millest aimdub ajastuülest südametarkust ja taju, et igapäevane elukulg võib olla midagi argiselt püha ja kosutavat. Loodus koos kõigi oma pisimate osalistega annab Beriti tekstidele elava, pulbitseva ning tänumeelest kantud eheda maigu. Tundlikult tabatud paigavaim looritab ballaadidena voogavad luulelood teatava salapäraga, mis laseb lugejal tunda, et tal on võimalus piiluda maailma, kus on veel alles maagia, muinasjutt ning sõna ilus ja puhas vägi.

Berit Petolai luulelugusid on tõlkinud oma keelde kuuseriisikad, karihiired, karud ja karik-porosamblik. Tema loomingut on viisistanud kodukakud, kõrvukrätsud ja kimalased.

The post Hele, tuisklev ja nimetu (e-raamat) appeared first on Kirjastus Hunt.

Berit Petolai on väikeses Meoma külas elav luuletaja, kirjutav korilane ja kolme tütre ema. Beritilt on ilmunud luulekogu “Meoma ümisevad tuuled” (Verb, 2019), tema tekste on avaldatud ajakirjades Looming ja Värske Rõhk, ajalehtedes Müürileht ja Sirp, kogumikes „Metsik sõna” (2016), „Armastuse planeet” (2022) ja metsaluule antoloogias „Südames laulavad metsad” (2024). 2017. aasta kevadel pälvis Berit debüüdiauhinna „Esimene samm” ja tema esikkogu valiti üheks Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks. 2021. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „Tõnkadi-lõnk” eest.

Berit Petolai loomingus jääb kõlama lihtsa ja vahetu mõtiskleja ning askeldaja, loodusega tihedalt üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Aeg ja kulgemine, inimlikud pidepunktid ajapöörises, koovad tiheda koe, millest aimdub ajastuülest südametarkust ja taju, et igapäevane elukulg võib olla midagi argiselt püha ja kosutavat. Loodus koos kõigi oma pisimate osalistega annab Beriti tekstidele elava, pulbitseva ning tänumeelest kantud eheda maigu. Tundlikult tabatud paigavaim looritab ballaadidena voogavad luulelood teatava salapäraga, mis laseb lugejal tunda, et tal on võimalus piiluda maailma, kus on veel alles maagia, muinasjutt ning sõna ilus ja puhas vägi.

Berit Petolai luulelugusid on tõlkinud oma keelde kuuseriisikad, karihiired, karud ja karik-porosamblik. Tema loomingut on viisistanud kodukakud, kõrvukrätsud ja kimalased.

The post Hele, tuisklev ja nimetu appeared first on Kirjastus Hunt.

Raamatus „Päikesest põlenud“ kirjutab tõlkija ja raamatublogija Tiina Intal reisidest Lõuna-Ameerikas: rännakutest Peruu džunglites ja mägedes, Kariibi mere rannikul ja Colombia värvikirevates linnades. Kuid reis, millest pidi saama ühtaegu enese eest põgenemine ja enese avastamine, võtab ootamatu pöörde. Tuleb tagasi koju pöörduda, ent mõne kuu pärast algab uus teekond — seekord koos tütrega. Nende ühine rännak on teistsugune: aeglasem, mõnikord helge,
mõnikord hulluks ajav. Peruu kärarikkad turud, Colombia tasased rannakülad ja džungli hingus põimuvad ema ja tütre vahelise sidemega, mis saab reisi jooksul nii proovile pandud kui uueks loodud.

See on korraga reisiraamat ja raamat elust, maastikest ja inimestest ja sellest, kuidas edasi liikuda, kui tundub, et kõik kukub kokku. Lugu avastustest, lähedusest ja uutest algustest.

NB! Sellesse raamatusse saad soovi korral autori autogrammi ja pühenduse. Kirjuta soov tellimuse märkuste lahtrisse.

The post Päikesest põlenud appeared first on Kirjastus Hunt.

Raamatust „Käin juba lasteaias“ tuttava Dani seiklused jätkuvad nüüd koolis.
Täiskasvanuid huvitab põhiliselt üks küsimus – kas Danile meeldib koolis käia?
Kuidas kunagi.
Dani parim sõber Pöszke on aasta noorem ja peab lasteaeda jääma, aga teda
huvitab väga, milleks üldse on kooli vaja ja miks peab õppima lugema,
kirjutama ja arvutama. Pöszke on igatahes otsustanud lasteaeda jääda, sest ta
tahab saada lasteaiatädiks ja kus mujal seda ametit õppida kui mitte lasteaias.
Need on küsimused, millele koolilaps Dani peab vastused leidma.
Éva Janikovszky lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa
igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on
tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem  ilmunud näiteks „Kui ma
oleksin suur“,  „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“ ja „Käin juba
lasteaias“.

Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi
mängulised ja ainulaadsed illustratsioonid.

Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva.
Sobib lugemiseks nii väikestele kui ka suurtele.

The post Käin juba koolis appeared first on Kirjastus Hunt.

Mari-Liis Müürsepp (s. 1991) on luuletaja, novellikirjanik, kriitik, copywriter ja
toimetaja. Tema luuletusi, novelle, päevikutekste ja arvustusi on avaldanud
ajakirjad Värske Rõhk, Vikerkaar, Looming ja Edasi ning ajalehed Sirp ja Eesti
Ekspress. Lisaks võib Müürsepa jutte leida kogumikest „Eesti novell” (2018,
2024, 2025) ning „Edasi novell” (2022).
Autoril on seni ilmunud luulekogud „Paradoksid”, „Blondiine armastav mees”
ja „Strippari pisarad” ning novellikogu „Jäävad ainult silmad”. Novell „Ainult
fännid” oli 2023. aastal Tuglase novelliauhinna nominent, novelli „Elajad“
põhjal tehti 2021. aastal samanimeline lühifilm (režissöör Raoul Kirsima).
Mari-Liis Müürsepp on 2022. ja 2025. aasta Eesti meister luuleprõmmus ning
esineb oma luulega tihti nii Eestis kui ka välismaal.

The post Keegi hingab appeared first on Kirjastus Hunt.