Raamatust „Käin juba lasteaias“ tuttava Dani seiklused jätkuvad nüüd koolis.
Täiskasvanuid huvitab põhiliselt üks küsimus – kas Danile meeldib koolis käia?
Kuidas kunagi.
Dani parim sõber Pöszke on aasta noorem ja peab lasteaeda jääma, aga teda
huvitab väga, milleks üldse on kooli vaja ja miks peab õppima lugema,
kirjutama ja arvutama. Pöszke on igatahes otsustanud lasteaeda jääda, sest ta
tahab saada lasteaiatädiks ja kus mujal seda ametit õppida kui mitte lasteaias.
Need on küsimused, millele koolilaps Dani peab vastused leidma.
Éva Janikovszky lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa
igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on
tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem  ilmunud näiteks „Kui ma
oleksin suur“,  „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“ ja „Käin juba
lasteaias“.

Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi
mängulised ja ainulaadsed illustratsioonid.

Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva.
Sobib lugemiseks nii väikestele kui ka suurtele.

The post Käin juba koolis appeared first on Kirjastus Hunt.

„Kui Dani esimest korda lasteaeda läks, rõõmustas ta väga selle üle, et saab juba lasteada minna, ainult selle üle ei osanud ta õieti rõõmustada, et peabki sinna jääma.“

Lasteaialaps on õige uhke olla, ainult võõras kohas võõraste lastega on natuke hirmus ka. Aegamööda kasvab julgus, tekivad sõbrad, iga päev toob kaasa uusi väikesi vahejuhtumeid, rõõme, muresid, seiklusi. Autor on suurepäraselt tabanud laste mõtteviisi ja olemust, tekstist kumab läbi tema soojus ja poolehoid laste vastu. Raamatu populaarsusest kõneleb ka see, et seda on Ungaris välja antud juba 17 trükki.

Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi lustakad ja äratuntava käekirjaga illustratsioonid.

Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.

The post Käin juba lasteaias appeared first on Kirjastus Hunt.

Kui Jeanette teismeikka jõuab, esimest korda armub ja oma seksuaalsust avastab, laguneb tasakaal jumalakartlikus kodus kiiresti. Jeanette’i meelekindlus oma südame hääle kuulamisel ja maailmale kuulutamisel teeb sellest unustamatu, liigutava ning ainukordse suureks kasvamise loo.

Autorist: Jeanette Winterson lapsendati nelipühilaste perekonda, kus temast kasvatati misjonäri. Kui Winterson pandi valiku ette, kas jätta maha kodu või tüdruk, kellesse ta armunud oli, valis ta armastuse ja elas 16-aastaselt seal, kus juhtus, mõnda aega ka oma väikeses Minis. Ta lõpetas Oxfordi ülikooli ja käesolev debüütromaan “Apelsinid pole ainsad viljad” ilmus, kui ta oli 25-aastane (1985). 1990. aastal valmis romaanist ka samanimeline auhinnatud lühisari. Nüüdseks on Jeanette Wintersoni sulest ilmunud 13 romaani, mitu novellikogu, lasteraamatuid ja elulugu “Why Be Happy When You Could Be Normal?” Ta on Manchesteri ülikoolis loovkirjutamise professor ja usub, et kunst kuulub kõigile.

The post Apelsinid pole ainsad viljad appeared first on Kirjastus Hunt.

„Tähistaeva müüdid“ on täis võrratuid lugusid, mida tähistaeva all vesta. Siin jagub avastamisrõõmu niihästi väikestele kui ka täiskasvanud lugejatele.

Raamatu autor Tanuca Palomar on klassikaline filoloog ja Barcelona Ülikooli õppejõud. Tähtkujude vaatlemine on Tanuca lemmikhobi, ta uurib tähtkujudele nime andnud müüte ja innustab niihästi lapsi kui ka täiskasvanuid neid müüte taevast üles leidma. Käesolevas raamatus jutustatud lood tähtkujudest on tõlgitud otse vanakreeka kirjandusest.

The post Tähistaeva müüdid appeared first on Kirjastus Hunt.

Filosoofide konverents toimub kõrvu 15. sajandi sõjaga Perugia vürstide ja paavsti vägede vahel. Külaskäik Rooma viib meeleheitele – mis tunne on olla võõras, vallutaja nagu läänegootide kuningas Alarich I, juua võõrustaja köögis lahustuvat kohvi ja otsida jututeemat. Nimitsüklis võib sattuda veel enamatesse kujuteldavatesse ja kujuteldamatutesse linnadesse. Linna ei saa kunagi kätte, see koosneb ajaloost ja lugudest, ning teekäija näeb seda alati vaid möödaminnes. Ei ole ühtegi tühja linna ega ole kahetsust. Nüüd astu edasi.

Anne Carson (snd 1950) on Kanada kirjanik, tõlkija, esseist ja õppejõud, kelle eriala on antiikkeeled ja -kultuurid. Ta on õpetanud mitmetes mainekates Kanada ja USA ülikoolides ja pälvinud oma žanripiire ületavate teoste eest terve hulga rahvusvahelisi kirjandusauhindu ning mitu audoktorikraadi. Kogumikus „Linnade elu” on esimest korda samade kaante vahel samanimeline luuletsükkel, poeem „Canicula di Anna” raamatust „Plainwater” (1995) ja „Rooma langemine” raamatust „Glass and God” (1998).

Lisaks: raamat pälvis tunnustuse konkursil 25 kauneimat Eesti raamatut 2024: “Läbinisti lugejasõbraliku tunnetusega teostatud raamat, kus materjalid ja vormistus kõnelevad sama keelt ja toetavad üksteist.”

The post Linnade elu appeared first on Kirjastus Hunt.

Daila Ozola, kes muidu tõlgib eesti kirjandust läti keelde, on kirja pannud toreda linnuloo, mis aitab talvelinde tundma õppida. Contra, kes muidu kirjutab eesti keeles luuletusi, on selle toreda raamatu läti keelest eesti keelde ümber pannud. Selle raamatuga võib julgelt talvele vastu minna. Kes küll ses pakases klikitab?

The post Klikk-Klikk! appeared first on Kirjastus Hunt.

Paarkümmend aastat hiljem teeb noor antropoloog doktoritööd Ateena linnalegendidest ja tuleb nelja naisega vestlema Erinnyosest, mütoloogilisest jõest, mis põrgu eeskoja all voolavat, ja katastroofist, mis toonaste tüdrukute ellu igaveseks jälje jättis.

Angela Dimitrakaki (s 1968) on kreeka kirjanik, tõlkija, esseist ja akadeemik, kes on seni kirjutanud seitse romaani, ühe novellikogu ning avaldanud novelle paljudes kogumikes ja ajakirjades. Tema ilukirjanduslik looming on mitmele auhinnale kandideerinud ja neid ka võitnud.

Dimitrakaki elab vaheldumisi Kreekas ja Šotimaal, kus ta töötab Edinburgh’ ülikoolis nüüdiskunsti ajaloo ja teooria professorina. Lisaks ilukirjandusele on ta avaldanud terve rea kunstiteoreetilisi raamatuid ja artikleid. Üheksakümnendatel külastas ta Eestit ning on senimaani kursis sellega, mis toimub Eesti kunstis.

The post Neli tunnistust appeared first on Kirjastus Hunt.

Romaan ilmus kõigepealt 1974. aastal ingliskeelsena Ameerikas, siis autori enda tõlkes 1976. aastal Prantsusmaal, ja alles seejärel Kreekas, kus see tõi kaasa plahvatuse kirjandusmaailmas. Niimoodi lihtsalt ju ei kirjutatud! Ja mis kõige hullem – Karapanu oli ju naine, ja naised kohe kindlasti selliseid asju ei kirjutanud.

Margarita Karapanu (1946-2008) oli üks tähtsamaid Kreeka postmodernistlikke kirjanike, kelle omanäolised ja torkivad teosed tekitavad siiani võrdselt nii pahameelt kui ka vaimustust. Tuntud kirjaniku Margarita Liberaki tütrena kasvas ta üles ja õppis vaheldumisi Ateenas ja Pariisis ning see kosmopoliitne kasvatus eristas teda Kreeka tavailmast.
Karapanu hakkas oma loomingus vastu nii argistele kodanlikele väärtustele kui ka romaanižanri piiridele ning tema fragmentaarsed lood jutustavad end püsitult, jooksuga, rahu leidmata. Rahu nappis ka autori enda elus, millele jäid kõige tugevamad jäljed äärmiselt keerulistest suhetest emaga ja teda 30 aastat vaevanud probleemidest vaimse tervise ja depressiooniga.
Kahekümne ühe aastaselt kirjutatud “Kassandra ja hundi” järel ilmus Margarita Karapanu sulest veel viis romaani ja kolm eluloolist raamatut. Ehkki autobiograafilisi elemente leiab ka tema romaanidest, siis mitte otse ja üks ühele, vaid läbi mitmekordse kõverpeegli.

The post Kassandra ja hunt appeared first on Kirjastus Hunt.

12-aastase Changezi ja tema noorema venna Timmy pöörane seiklus algab sel päeval, kui vanemad otsustavad lastega rahvusparki matkama minna. Hingoli rahvuspargis asub Lõuna-Aasia kõige suurem mudavulkaan ja just seda nad vaatama lähevadki.
Ent oh seda üllatust! – järgmisel hommikul ärkavad vennad üles ja ei ole telkimisplatsil enam ei poiste vanemaid ega ühtki teist täiskasvanut. Maa väriseb ja mudavulkaan mulksub ja poistel tuleb ellujäämise nimel pikk teekond ette võtta.

Päris üksi vennad oma teekonda ette ei võta – neile tulevad appi üks väike linnuke ja üks suur karu. Seiklused viivad vennad nii dinosauruste, lohede kui ka Ameerika sõdurite juurde. Tõsielu kohtub lennuka fantaasiaga, nii et raamatus tulevad ette niihästi luuletavad kitsed kui ka Pakistani laste igapäevaelu ehk näiteks koolikatusel valvavad snaiprid. Lisaks hoogsale ja vaimukale seiklusloole kõneleb see raamat ka kahe venna sõprusest ja kokkuhoidmisest läbi mis tahes raskuste.

Raamatu “Kaks poissi, üks karu ja pöörane seiklus” tegevustik on ühelt poolt tugevalt kinni kaasaegses Pakistani ühiskonnas ja teiselt poolt fantaasiamaailmas. See on esimene Pakistani autori eesti keelde tõlgitud lasteraamat.
Raamatu katkend on ka 6. klassi kirjanduse õpikus “Ilmas ilma”, seal küll pealkirja all “Ellujäämisjuhised eksinutele”.

SHANDANA MINHAS

Shandana Minhas (s1975) on Karachis sündinud Pakistani kirjanik, kelle raamatud on tugevasti juurdunud Pakistani kultuuri. Minhase esimene romaan “Tunnelnägemine” oli Commonwealthi kirjanike auhinna nominent. Käesolev raamat, “Kaks poissi, üks karu ja pöörane seiklus” võitis 2015. aastal Prantsuse Saatkonna Karachi kirjandusfestivali auhinna. Ilukirjanduse kõrval on Minhas kirjutanud ka filmistsenaariume, näidendeid ja hulganisti artikleid. 2016. aastal asutas ta Pakistanis ingliskeelsete raamatute kirjastuse Mongrel Books.
Shandana Minhas on Iowa Ülikooli Rahvusvahelise loovkirjutamise programmi auliige ja East Anglia Ülikooli lõpetanud loovkirjutamise magister.

The post Kaks poissi, üks karu ja pöörane seiklus appeared first on Kirjastus Hunt.